default_mobilesplash

Kuhu minna?

toopakkumised banner 225x90

kärdla sadama bänner

turism 225x90

Linnapark ja laululava

Kärdla Linnapark rajati 1860-ndatel aastatel kiriku valmimise järel Kirikupõllu- nimelisele kohale. Pargi põhjalikum planeerimine ja taimede lisamine toimus 20. sajandi alguses ning seda täiendati 1930-ndatel aastatel. Pargi kõige noorem osa on istutatud 1970-ndatel.

Linnapargi suurus on 5,2 hektarit. Pargi peamised puuliigid on kodumaised must lepp, harilik saar, vaher ja pärn. Vähem kasvab kuuske, tamme, remmelgat, jalakat. Põõsastest on esindatud sarapuu, viirpuu, sirel, lumimari. Võõrliikidest on parki istutatud suurelehelist pärna, kikkapuud, torkavat kuuske, euroopa ja vene lehist, hõbehaaba. Tähelepanu väärib pargi keskosas suurtest saartest moodustatud ring, kus mõni väljalangenud puu on asendatud uuega. Rohkesti leidub suuri, umbes 25 meetri kõrgusi mustleppi ja saari. Üldse kasvab pargis üle 30 puu- ja põõsaliigi.

Koorilaulu traditsioonid ulatuvad Kärdlas 1855. aastasse. Suviseid laulupidusid peeti Lepakoplis, kuhu igal aastal püstitati ajutine lava. Kevade algust tähistati aga mai alguses korraldatud peoga Kirikupõllul. 1926. aastal toimunud Hiiumaa I Laulupäeva puhul püstitati parki püsiv laululava. Praeguse laululava värvilahendus on inspireeritud linna lipuvärvidest ja pärineb aastast 2012, kui Kärdlast sai Eestimaa laulupealinn.