default_mobilesplash

Kuhu minna?

toopakkumised banner 225x90

kärdla sadama bänner

turism 225x90

Arteesiakaevud

Kärdla linn paikneb umbes 455 miljonit aastat tagasi, keskordoviitsiumis, paikkonda langenud meteoriidikraatris. "Tähe" langemiskiirus ulatus 20-30 km/s, paari sajandiksekundiga läbis see vee ja merepõhja ning plahvatas umbes 200 meetri sügavusel maapinnalasundis merepõhjas. 8000 Hiroshimale heidetud pommi võimsusega plahvatus nihutas aluspõhja paeplaadid viltuselt püstakile, mille tulemusel sai Kärdla linn arteesia-, ehk survelise põhjavee. Sajuvesi neeldub kergesti ringvallipealsetel aladel Linnumäel, Antonimäel ja Palukülas, kus lõhelisi lubjakive on katmas vaid pinnakatte õhuke kiht ja voolab sealt kiiresti Kärdla linna madalamal asuvate alade suunas. Paigas, kus madalamal asuv paelasund on kaetud vettpidavate setetega (viirsaviga), satub põhjavesi surve alla; kui viirsavi kaitsev kiht läbi puurida, siis purskab põhjavesi fontäänina välja ning jääb voolama katkematu joana – arteesiaveena.

Kärdla loode ja lääneosas, eriti Vabaduse, Tiigi ja Aia tänavais, ongi palju arteesiavetele rajatud kaevusid.

Kärdla meteoriidikraatri sügavustest on leitud ka väga head mineraalvett, mis sisaldab Cl-Na-Ca koostisega lahustunud mineraalsooli 3–4 g liitri kohta ja vähesel määral ka bioaktiivseid elemente (broomi, joodi). Seda ravitoimelist mineraalvett toodeti siit kuni 1991. aastani. (Sügavamal, vahemikus 500-815 m saadi puuraugust mineraalvett, mille mineraalainete sisaldus oli kuni 16 g/l.)