default_mobilesplash

Kuhu minna?

toopakkumised banner 225x90

kärdla sadama bänner

turism 225x90

Kärdla Rannapark

Põlise rannarootslaste küla asemele hakkas 19. sajandi I poolel kerkima vastrajatud kalevivabriku (1829) tööliste asula. „Vabrikusakste" ehk meistrite elamud ehitati rootslaste surnuaia vahetusse lähedusse. Peagi laskis Hiiu-Kärdla Kalevivabriku esimene direktor parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg (1813-1898) rajada kalmistu kohale aia. Endist surnuaeda meenutab 1848. aastal viimasena sinna maetud rootslase Karel Tarningu raudrist.

Paruniaed on nüüdseks laienenud Kärdla Rannapargiks. Kokku 29-st puu- ja põõsaliigist esineb kõige enam vahtrat, saart, jalakat ja kuuske. Võõrliikidena ehivad parki punaselehine pöök, lehis, valge mänd ja nulg. Sadama ja Vabrikuväljaku vahele jääb ala, kus kasvab palju sangleppi – Lepakoppel. See on kunagine menukas kontsertide ja suvepidude pidamise paik.

Mere ääres asuv küngas nimega Lubjaahjumägi annab aimu siinsete rannaelanike ühest kunagisest tegevusalast – lubjapõletamisest. Nüüd asub sellel kohal 1971. aastal ehitatud populaarne kohvik-restoran „Rannapaargu".

Veepiiril seisab rändrahn, millesse raiutud horisontaaljooned tähistavad kõrgemaid veeseise Kärdla ajaloos.